Jõgevamaa on vaid kolmveerand sajandit vana, kuid kaks ja pool tuhat ruutkilomeetrit kannavad erinevate kantide pärandi kihte muinasajast tänaseni. Sestap on ka maakonna toidupärimus kirju nagu lapitekk, ühendades konservatiivse põllumajandusliku sisemaa Peipsiäärse kalapüügi- ja köögiviljakasvatusega. Jõgevamaale iseloomulikud maitsed on tekkinud viljakate muldade, arvukate järvede, metsade ja mitmekesise kultuuri koostoimel. Lihtne ning toitev söök tuleb talupojakultuurist, kus tähtis on toitvus ja energia.
Täna iseloomustab Jõgevamaa oma kohalikku toitu lausega „Jõgevamaa katab laua“, sest tegusate tootjate kasvatatud toorainest ja armastusega valmistatud toodetest saab valmistada nii lõuna- kui õhtusöögi ning valida toidu kõrvale sobiva joogi.
Jõgevamaa toidutootjad ja söögikohad hoolitsevad selle eest, et Vooremaa maalilistelt nõlvadelt, Põltsamaa lauskjamatelt põldudelt ning Peipsi vetest pärit tooraine jõuaks teie taldrikutele. Tänu siinsele rohkem kui 100 aastat kestnud sordiaretusele võime ennast lugeda Eesti toidu hälliks. 2026. aastal on Jõgevamaa ka Eesti toidupiirkond.
Festivali Maitsev Eesti müügialal koonduvad Jõgevamaa ettevõtjad katelde saali. Väljas on Avikala, Endla Craft Distillery, Loov Energia, Meemeistrid, Raudale talu, Sepamäe talu, Ulge talu ja Veski teod.
Black boxi saalis, kus toimub kokkade võistlus, saab minna Kartuliülikooli ehk võib uudistada Maaelu Teadmuskeskuse kartulinäitust, küsida Eesti sortide kohta ning varuda kevadeks köögiviljasortide seemneid.
